5. mai 2022Paljud eestlased otsivad tikutulega taga võimalust minna loodusesse värsket õhku hingama. Seetõttu on tihtipeale suurlinnade lähiümbruse erinevates looduskaunites paikades ja matkaradadel meeletu tunglemine. Tõrva vallas seda muret pole, sest meil on palju looduskauneid kohti, ja isegi kui mõni on ülerahvastatud, saab lihtsa vaevaga leida endale palju privaatsema matkapunkti. Allolevas nimekirjas on välja toodud mõned matkarajad kui ka mõnusad peatuspunktid, kus hingata sõõmu värsket õhku ning nautida Tõrva puhast loodust.
Tõrva matkarada
Tõrva terviseraja matkaringi pikkuseks on 11,1 km ja see kulgeb mitmepalgelise loodusega kaunite paikade keskel. Matkaring saab alguse Tõrva gümnaasiumi pargist ja raja äärde jäävad mitmed vaatamisväärsused: Keisripalu mets, Orjakivi, Helme kalmistu, Tikste ürgorg koos Tikste ja Pokardi paisjärve ning Tikste ojaga, mille kaldal saab näha liivakivipaljandit ja silmaallikat. Samuti läbib rada dendroparki, Tantsumäge ja Linnamäge, raja kõrval on Riiska ja Vanamõisa järved ja Õhne jõgi. Tõrva terviserajal toimuvad aastaringselt erinevad liikumis- ja tervisespordiüritused: Tantsumäe mägede jooks, maastikuratta tali- ja suvekross, Tõrva triatlon, Tõrva Kolme Järve Jooks.
Taagepera-Ala matkarada
Taagepera matkarada üldpikkusega 5,4 km algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel. Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!
Koorküla Valgjärv
Koorküla Valgjärv ja lõkkekohad asuvad Sakala puhkealal. Ümbruskonna ilusaima liivaste kallastega järve kaldal – Valgjärve-äärne, on mõnus koht perepuhkuseks. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Teine lõkkekoht sobib vähenõudlikule üksikule uitajale. Mõlemas lõkkekohas on lubatud ka telkimine. Rahvasuus räägitakse, et ujumisega peab olema seal aga ettevaatlik, sest järve põhjas asub endine „Mõisa ase“ ja rahvasuus kõneldakse, et seal elavad ka vee-elanikud.
Tündre järve lõkkekoht ja looduskaitseala
Tündre järve lõkkekoht ja looduskaitseala asuvad samuti Sakala puhkealal. Kauni Tündre järve kaldal on võimalik veeta pikem puhkus. Toekas katusealune kaitseb halva ilma eest, kuivkäimla, infotahvel, kaetud lõkkease grillrestiga, puukuur ja ujumissild. Järves on rikkalik kalastik, mis paslik kalapüügikire rahuldamiseks ja suvesoe vesi sobib ideaalselt supluseks. Samas paadi vettelaskmiseks peaks minema kõrvalolevasse Tündre suurekivi lõkkekohta. Järve ümber on lisaks ka head marja- ja seenemetsad.
Pikasilla puhkeala
Võrtsjärve lõunatipus asuv Pikasilla puhkeala on hästi ligipääsetav ning strateegiliselt hea asupaigaga veetee ääres (Väike Emajõe suudmes). Koht on tuntust kogunud spordiürituste ja erinevate avalike ürituste toimumiskohana. Alal on erinevad spordirajatised, paadisadam koos laenutusega, laste mänguväljak, telkimisala, kämpingud ja lõkkeplats. Samuti on olemas pesemise ja söögitegemise võimalused. Koht on väga hinnatud nii kohalike kui ka kaugemalt tulnud kalameeste seas.
Rubina soo ja raba
Rubina soo paikneb Võrtsjärve edelanurgas ja on tuntud ka Lagesoo ja Tõrusoo nimede all. Selle looduskauni koha näol on tegu piirkonna ühe suurema, väärtuslikuma ning paremini säilinud rabaga. Rubina raba on vana ja aastatuhandete jooksul hästi väljakujunenud õõtsiksoo, iseloomulike älvete, rohkearvuliste laugaste ja laugasjärvedega. Põhikaardi ja aerofoto järgi on eristatud üle 400 lauka kogupindalaga ligikaudu 18 ha. Esineb ka suuremaid rabajärvi, mille pikkus küünib paarisaja meetrini. Paljud linnud on oma pesitsemispaigaks valinud Valgamaale jääva Rubina soo. Viljandimaal asuv rabastunud kallastega Veisjärv on neile oluline toitumisala. Sealsel liivaluitel asuv männimets on omakorda sobilik elupaik metsistele, väike-konna-kotkale ja teistelegi haruldastele lindudele. Kaitsealal liiguvad karud, põdrad, hundid ja ilvesed ning seal läheduses elavad hirved. Rubinal on võimalik ka räätsamatkadel osaleda, mida korraldab Imre Arro (lisainfo loodusturism.ee). Matkatakse räätsadega laugasterohkes soos, retke käigus tutvustatakse, otsitakse ja õpetatakse määrama loomade tegutsemisjälgi (ekskremendid, söömisjäljed, territooriumi märgistamine, luised jäänused jm). Toredad matkajuhid vestlevad loomade-lindude käitumisharjumuste üle ning teistest seiklustest looduses.
Vooremäe puhkeala
Vooremäe puhkeala Võrtsjärve lõunakaldal on tuntud sellel asuva II aastatuhande algusest pärineva linnamäe tõttu, millega on seotud ka mitmed muistendid. Tegemist on rahuliku ja suhteliselt kõrvalise paigaga, mida käiakse nautimas just koha looduskauniduse ning hea vaate tõttu linnamäe tipust. Samuti on koht tuntud rikkaliku linnuvaatluspaigana. 2010. aastal rekonstrueeriti Võrtsjärve Sihtasutuse ja Puka valla koostöös sõidutee ning rajati ka korralik randumissild paatidele.
Soontaga matkarada
Rada kulgeb Lõuna-Eesti tüüpilisel reljeefil kasvavas segametsas, jõudes välja Väikese Emajõe äärde. Matkarajal on mitmeid infostende, mis tutvustavad piirkonna loodust. Raja pikkus on 2.9 km ning on infostendid, suunaviidad ja kaks silda.
Helme koopad
Ilmselt kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes kolme meetri ulatuses valge liivakivi. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik, kuid nüüdseks on mõned koopad kinni varisenud. Koopad on muide algselt allikate uuristatud, kuid hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud. Koobaste, lossivaremete ja üldse Helme mõisa alade läheduses on alati mõnus väike matkatiir teha.
Teringi õpperada
Tõrvast üksnes 30 kilomeetri kaugusel Mulgi vallas asub Teringi õpperada. 4,5 km pikkune ringikujuline õpperada on ideaalne jalutamiseks inimesele, kellel ei ole spetsiaalset matkariietust. Laudtee ja turvaline hakkpuidurada juhatavad loodushuvilise üle mitmete rabasaarte ning raja infotahvlid annavad põhjaliku ülevaate nii metsaelanikest kui rabakooslusest. Karastava supluse saab teha pruuniveelises Alatsi järves.
Artikkel ilmus 2020. aastal Tõrva Teatajas
Egon Ilisson