Tõrva turismipiirkond ootab avastama!

Tõrva vald asub Lõuna-Eestis, ajaloolisel Mulgimaal. Mulgimaa köidab meeli nii unikaalse looduse ja mineviku- pärandiga kui ka põnevate ettevõtmiste ja tegusate inimestega tänapäeval. Kultuuriloolise Mulgimaa põhituumiku moodustasid ajalooliselt Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad, praegu paikneb Mulgimaal kolm omavalitsust: Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. Tõrva vald laiub endise Helme kihelkonna piiridel. Helme kihelkonda on esmakordselt mainitud 1329, olles sellega üks vanimatest kihelkondadest Eestis.

Mulgi kultuuriga tutvumiseks on parim koht 2023. aastal uksed avanud Mulgi Elamuskeskus, mille põnevate ja interaktiivsete lahenduste abil saab hästi selgeks, kes need mulgid õigupoolest on. Mulgimaad on nimetatud Eesti Toscanaks ning Tõrvat Mulgimaa kuurordiks – just seda nimetust kannab ka 2018. aastal valminud Tõrva keskväljak, mis pälvis parima rajatise tiitli. Keskväljakul saavad lapsed lustida mänguväljakul, suuremad mängida lauatennist, pered pidada piknikku ja osaleda üritustel. Keskväljakul on tihtipeale uudistamiseks väljas erisugused näitused. 2020. aastal püstitati Tõrva esimene liivaskulptuur “Mulgi näkk”, mis osutus nii populaarseks, et 2021. aasta suvel püüdis pilke juba terve liivaskulptuuride park. 2022. aastal püstitati Tõrva kesklinna Ukraina toetuseks Vabaduse Park ning selle põhiskulptuur – Ukraina president Volodõmõr Zelenskit Vabadussambana kujutav skulptuur püsib siiani.

Kas teadsid, et Tõrva on Mulgimaa suurim linn?

Tõrva sai Eesti Vabariigi otsusega ametliku suvituslinna staatuse juba 1937. aastal. Tõrva on hinnatud suvituskoht ka praegu ning suveperioodil leiavad siia tee külastajad lähemalt ja kaugemalt ning selleks on ka mitmeid põhjuseid. Tõrva linna sees paikneb neli järve: Vanamõisa, Riiska, Veskijärv ja Tikste paisjärv. Tõrva üheks eripäraks on Õhne jõe oru puutumata looduse paiknemine kohe linna südames. Veskijärve veerele rajatud maamärk tõrvaahi koos oma kaldapealse astmestikuga tõmbavad keskväljakul viibijaid seda ürgset maailma avastama.

Vanamõisa ja Riiska järv on ametlikud suplusrannad, suveperioodil tagab randades ohutuse rannavalve ning lastele on lustimiseks mitmed atraktsioonid. Mõnusaid suvituskohti jagub mitmele poole üle valla – Võrtsjärve lõunatipus asuv Pikasilla puhkeala on strateegiliselt hea asupaigaga veetee ääres – Väike Emajõe suudmes, kus on olemas kõik vajalik mõnusa puhkuse nautimiseks ning kalapüügi harrastamiseks. Tõrva vallast leiab ka Eesti kümne sügavaima järve hulka kuuluva müstilise Koorküla Valgjärve, mis peidab eneses muistse asulakoha varemeid. 

Kas teadsid, et Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim vettehüppetorn, mille kõrgus on 11 meetrit?

Tõrva vallas on üheks aasta tähtsündmuseks on Tõrva Tule-Päevad, mil terve vald täitub külalistega lähemalt ja kaugemalt. Mitmepäevane koguperefestival sisaldab tegevusi nii suurele kui väikesele, nii spordisõbrale kui kultuurinautlejale. Aastatel 2007-2018 toimus suurejooneline vabaõhulavastus Tõrva Loits, viimased aastad on festivali kulminatsiooniks olnud valguskunsti- ja muusikarada Tõrva Tulede Öö, mis seob ühtseks tervikuks unikaalsed valgusinstallatsioonid, elusa tule, muusika ja tantsu.

Kõrgkultuurilisi sündmusi saab nautida Tõrva Kirik-Kammersaalis, mis on multifunktsionaalne kultuurikeskus, kus lisaks 35–40 kontserdile aastas korraldatakse veel loenguid, aktusi, konverentse ja kunstinäitusi.

Kas teadsid, et Tulede Öö ürituse käigus süüdatakse Veskijärvel põlema ligi tuhat küünalt?

Tõrva vallas on loodud suurepärased võimalused harrastussportlastele. Tõrva Terviserada asub Vanamõisa järve ümbritsevas looduskaunis parkmetsas, kulgedes mööda põlispargi tee- ning järveümbruse metsaradu. Matkaring saab alguse Tõrva gümnaasiumi pargist ja raja äärde jäävad mitmed vaatamisväärsused: Keisripalu mets, Orjakivi, Helme kalmistu, Tikste ürgorg koos Tikste ja Pokardi paisjärve ning Tikste ojaga, mille kaldal saab näha liivakivipaljandit ja silmaallikat. Tõrva Terviseradade matkaring valiti 2017. aastal parimaks tervisespordirajatiseks. Tõrva Terviserajal on suurepärased võimalused nii suusatamiseks, jooksmiseks kui matkamiseks. 2021. aastal uuendati põhjalikult Tõrva staadion ning avati vee- ja saunakeskus Tõrva Veemõnula. Koos terviseradade ja discgolfi rajaga moodustub suurepärane spordikompleks, millele omistati aunimetus “Eesti Olümpiakomitee poolt tunnustatud spordikeskus”.

Terviseraja leiab ka Hummuli mõisapargist, mis on üks parimaid näiteid inglise stiilis parkidest Eestis. Puhta loodusega saab lähemalt tutvuda Soontaga matkarajal, Loodusturismi matkakorraldus pakub räätsamatku Rubina soos ning Tõrvast üksnes 40 kilomeetri kaugusele jääb Mulgi vallas paiknev Teringi õpperada. Lisaks Tõrva discgolfi rajale saab kettagolfi harrastada ka Hummulis, Alal, Pikasillas ja Ritsus. 

Kes soovib talvisel ajal rohkem põnevust, saab minna külla Eesti talvepealinnale Otepääle – vaid pooletunnise autosõidu kaugusel Tõrvast on Kuutsemäe puhkekeskus.

Kas teadsid, et Tõrvast on pärit Eesti parim odaviskaja Magnus Kirt?

Tõrva vallas on mitmeid unikaalseid vaatamisväärsusi, mis teevad sellest põneva turismisihtkoha ajaloohuvilistele ja põnevuse otsijatele. Tõrva linnast vähem kui 10 kilomeetrit väljas Jõgevestes asub Eesti ainus mausoleum – Napoleoni alistanud kuulsa väejuhi Barclay de Tolly viimane rahupaik.

Ajaloohuvilised on oodatud Tõrva linna vahetus läheduses asuvasse Helme koduloomuuseumisse, kus ei kohta sa mitte kõrvale pandud asju, vaid alles hoitud mälestusi. Koduloomuuseumi läheduses pakuvad silmailu suursuguse Helme kiriku varemed ning avastamisrõõmu Helme ordulinnuse varemed. Ordulinnuse varemeid külastades tuleb kindlasti uudistada ka Helme koopaid. Kuigi osa koobastest on ajaga varisenud, siis mitmed käigud on veel uudistajate ootel. Põnevaid koopaid leiab ka külast nimega Koorküla. Koorküla koobastesse, mis rahvasuus tuntud ka Põrguhaua ja tontide asupaigana, on samuti veel sisenemine võimalik. 

Militaarhuvilistel tasub külastada Käre lahinguväljasid, kus on võimalik kogeda ajalugu oma kõige ehedamas võtmes, kujutades ennast tagasi 1944. aasta lahingupaikadesse. Tõrvast vähem kui 30 kilomeetri kaugusele jääb ka Valga Militaarteemapark.

Kas teadsid, et koopaid kasutati sõjaajal pelgupaigana?

Tõrva kesklinnas on võimalik nautida kinokunsti stalinistlikus stiilis ehitatud kinos Koit. Erilisi ehitisi, mis kultuurilooliselt väga väärtuslikud, leiab siit kandist teisigi. Märgiline on 1834. aastal ehitatud Tõrva kõrtsihoone, mis on vallakeskuse sümboliks tänaseni. 

Tõrva ümbruses on mitmeid hästi säilinud mõisahooneid, millest kõige tuntum on ilmselt Taagepera loss, kus praegu tegutseb hubase miljööga lossispaa Wagenküll. Taagepera lossi väikes ões Holdre lossis on koha sisse seadnud Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, kus saab samuti nautida kõrgkultuurilisi muusikaelamusi. Uhke uusgooti stiilis rüütlimõisa leiab Hummulist, mille hoones on praegu tegutsemas põhikool. Eksklusiivset majutust pakub korrastatud Pokardi mõis, mis tegutseb nime all The Manor Sports & Spa. Lisaks leiab rüütlimõisa Riidajast – see mõisahoone on tänapäeval üks paremini säilinud barokseid puidust mõisahooneid Eestis ning praegu asub seal Riidaja raamatukogu.

Kas teadsid, et lisaks päris oma kinole on Tõrval periooditi ka oma raadio?

Tule Tõrva!