30. mai 2024Kesk-Eestis on linnu täpselt nii palju kui pihku mahub ehk kümme. Need väikelinnad on nagu praokil saladused, mida näed kui võtad hoo maha, pöörad peateelt või uudishimulikult peatuses ringi vaatad. Autoga, rongiga, jalgrattaga või lausa liinibussiga. Igati sobib.
Tõrva – Mulgimaa kuurortlinn
Tõrva linn, mis vaatamata oma pigisele nimele, särab oma ilu ja mitmekesisusega. Kaasaegne ja roheliste parkide ning veekogudega ümbritsetud keskväljak pakub nii uhkust kui ka kodust elukeskkonda. Reisisihiks on kujunenud kuulsad Tõrva liivakujud, mis kaunistavad linna südame ümbrust. Igal aastal uued, alati mingi uue teemaga.
Linna uhkuseks on lausa neli linnasisest järve, mille ääres leidub rohkelt mõnusaid puhkealasid, eriti suvel. Ühele järvedest kuulub tiitel „Eesti kõige kõrgema vettehüppetorniga järv“. Uuri järele, millisele! Aktiivse puhkuse armastajatele pakuvad avastamisrõõmu Tõrva terviserajad, mis kulgevad rohelise paelana ümber linna.
Tõrva suhtub suvitajatesse aastaringselt, külalislahkelt, pakkudes mõnusalt sooja ligunemist ja veeprotseduure Tõrva Veemõnulas. Kui soovida osa saada tulevärgist, mida kuurortlinn pakub, tuleb kohale sõita juulis, kui Tõrvas on Tule-Päevad.
Tõrva pakub mitmekülgset ja nauditavat puhkust igale külastajale. Tõrva. Video: Justina Greblikaite
Türi – kevadpealinn
Varakevade saabumisest annavad esmalt märku Türi peatänava ääres luua ja rehaga toimetavad prouad. Märtsis muutub muidu unine Türi kevade koduks. Mais valmistub linnarahvas kuulsaks lillelaadaks. Kõigi jaoks, kes armastavad taimi ja aiatöid, on see sündmus oodatud. Kannustatuna huvist leida uusi taimi või lihtsalt nautida lilleilu, saabub kohale tuhandeid ja tuhandeid külalisi.
Kuid Türi pakub rohkem kui pelgalt aedlinna ilu. Raudteeülesõidu kõrval laiutab hall muuseumimaja, kus turiste peibutavad ekspositsioonid kutsuvad kohtama ajalooga. Minevikulood Eesti ringhäälingust on tunnistajaks, kuidas väike linn on aastate jooksul muutunud. Need lood on sätitud juba muuseumi välisseintele ja nii näeb Eestis üsna haruldast välipüsinäitust. Aken minevikku avab uksi tulevikku.
Kõik kokku räägib linna külalisele Türist rikkaliku ja mitmekülgse loo täis lilli, õunu ja raadiolaineid.
Võhma – ütled “küünal,” mõtled Võhma
Võhma süda lööb raudteeliiprite loksumise rütmis, mis märgib tuiksoonena linna läbivat rongiliiklust. Puidust raudteejaamahoone on linna hiilgeaegu meelde tuletav paik.
Võhma pole pelgalt raudteelinn.
Siin asub kuulus valgusevabrik, kus valmivad armastatud lõhnaküünlad. Külalised saavad vabrikus osaleda töötubades ning ise oma lemmiklõhnadega küünlaid valmistada. Seega saab võhmaliku lõhnaoaasi koju kaasa võtta, sest vabrik soovib pakkuda tuhandet tunnet läbi küünlavalguse.
Lapsi rõõmustab kindlasti väikeloomaaed vabriku kõrval.
Avastage magusaid aroome täis raudteelinn Võhma.
Viljandi – nooruslik muinaslinn
Igimuistne Viljandi seisab uhkelt Viljandi järve kõrgel kaldal, kus ajalugu ja kaasaeg põimuvad kujuteldavas sõlmes. Linn lausa kutsub avastama oma saladusi jutustades lugusid möödunud aegadest. Viljandi on tuntud oma ainulaadse atmosfääri ja võluvalt kultuurse keskkonna poolest.
Pärimuskultuuri hõngu tunneb Viljandis igal sammul. Suve lõpul täituvad linna tänavad folkloorifestivali helide ja tantsudega, kus pärimusmuusika pakub ürgelamusi. Igal sammul tunneb linna kaasaega tungivat iidsust – lossivaremed ning lossimäe nõlvad täis rohumeetreid mõõtvaid linnalambaid, rippsild ja kirikutornid.
Kesklinnas ääristavad vanad puitmajad kivisillutisega tänavaid, mida mööda jalutades leiab lihtsalt hubaseid kohvikud, mille pakkumised on vägagi modernsed. Mõni neist on sedavõrd hea, et on pärjatud Michelini tärniga.
Täis pärimust ja kultuuri on ka Kondase keskus ja Pärimusmuusika ait, Viljandi galeriid ning näitusesaalid. Rääkimata Ugala teatrist, mille mängukava on sedavõrd mitmekesine, et iga teatrigurmaan leiab siit oma.
Viljandi on linn, mis jääb hinge. See on koht, kus ajalugu ja kaasaeg käsikäes kõnnivad, kus pärimuskultuur õitseb ja kus igaühele leidub midagi südamelähedast. See on nooruslik muinaslinn, mis ootab avastamist ja pakub unustamatuid elamusi.
Mõisaküla – lepatriinude linn
Pärale jõudes leiad eest vaimustava väikelinna, mis on kui maailma lõpus ning üle külvatud lepatriinudest. Neid kivist värvilisi putukaid võib leida siin ja seal ning neid otsides võib teha suisa tuure. Miks just triinud? Vastused saad linnatuurilt.
Selles Läti piiri äärses linnas on täpselt 32 tänavat kogupikkusega 15,5 kilomeetrit ning üle võib lugeda kõik 401 elamut. Mõisaküla tahtis olla kõige väiksem linn Eestis. Aga paraku läks üks Peipsiäärne linn temast kahe inimese võrra mööda.
Mõisaküla on väga eriline. Vanal ajal sai ka Mõisakülla rongiga, täna enam mitte. Alles on ainult 300 meetri pikkune rööpapaar, mida mööda saab soovija proovida käsidresiiniga sõitu. Ennast saab proovile panna leppides kokku Mõisaküla muuseumiga. Mujalt sellist pakkumist ei saa!
Slow roads
Mootorratta või autoga looklevaid kurve mõõtes heidab päike läbi puude kuldseid triipe ja rohelised põllud laiuvad vaheldumisi käänuliste teedega. Autoaknast teeviitasid jälgides tunneta aeglast kulgemist ja aina avasta uusi teeäärseid linnu. Neid näeb vaid kiirteelt maha keerates ja hoogu maha võttes.
Suure-Jaani – viienda aastaaja pealinn
Sakala kõrgustiku mõjualas käänutab tee ja hüpleb üles-alla enne kui jõuab Soomaa väravasse Suure-Jaani.
Piltilus kirikutorni peegeldus paisutatud järveveel juhatab otse liivaranda keset linna. Kui rannaliiv ning -lina tundub kogemuste ammutamiseks ajaraiskamisena, siis matkarajad ümber Suure-Jaani on kilomeetreid pikad. Vali vaid välja ning koge Soomaa ääre hõngulist kulgemist.
Spaaväärilise kogemuse saad tervisekojas basseinis sulpsu lüües. Kultuurilist pärimust talleta endasse heliloojate Kappide muuseumis, mis armsas puumajas peatänava ääres on end sisse seadnud mäletamaks ammu loodud helide ajalugu. Suurema ampsu klassikalisest muusikast saab Suure-Jaani muusikafestivalil.
Suure-Jaani kuulub kindlasti nende linnade hulka, kus suu ammuli imestamine on lubatud tegevus ja ennastunustav uudishimu pilgus võib imetleda igat tänavanurka.
Põltsamaa – Liivimaa kuninga linn
Keset Eestit asuv roheline väikelinn Põltsamaa pakub üllatusi rooside, sildade, parkide ja veinivalikuga. Linna uhkuseks on kaunis lossikompleks. Selle krooniks on üle linna kõrgelt silmapaistev uhke vaateplatvormiga lossitorn, mis troonib eluveena linna läbiva jõe kaldal.
Võta endale aega ja naudi rahulikku jalutuskäiku üle 19 silla, mis ületavad siin ja seal Põltsamaa jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kõrguvad üle ajaloolise vallikraavi. Kindel külastuste sihtkoht on Põltsamaa Roosisaar , kuhu on juured mulda saanud 2000 roositaime. Saarelt alla siugleb jõe kallast mööda astmestik nagu amfiteater. Kõigil, kelles lööb muusikapargis välja istrumentalistianne, on luba sealsetel pillidel musitseerida. Salvesta silmadesse imeline vaade ja tee üks klõps mälestuseks. Põltsamaa on rohelise oaasi ilmekas kehastus, mis kutsub avastama oma kauneid nurki ja ajaloolisi aardeid. Väärikust lisab linnale asjaolu, et paik on olnud Liivimaa kuninga residents.
Põnev väikelinn, mida ei suuda unustada kasvõi seepärast, et iga briisiga levib üle linna õrn roosiõie aroom. Jaluta, nuusuta ja astu edasi!
Paide – Eestimaa süda
Rohkem keset Eestit, kui on Paide asukoht, enam olla ei saa. Siin on Eestimaa süda. Pika äreva ajaloo ja iidsete seiklustega silma paistnud väike puust linn, on näinud head ja halba, pillerkaari ja olnud osaline õõvastavast sõjatandrist.
Oma lugusid jutustab Paide, mis kandis kunagi ka Wittensteini nime, läbi muuseumi ja ekspositsioonide. Üle linna kõrguv paekivist Paide Vallitorn räägib aja kulgemise lugu selles linnas. Peatänava äärne tegevusmuuseum pakub tegutsemist ihkavatele külalistele sõrmesügamist erinevates töötubades – apteekri, arsti, sepa ja õlle pruulikojas. Kaasa löömise lusti pakub ka linna sümbolüritus Arvamusfestival augustis.
Paide on ümbritsetud rabadest, mistõttu väikese vaevaga saab jalutada keskväljakult rappa ja mööda Paide taliteed kulgeda linnast välja.
Kahe linna, Paide ja Türi vahel, lookleb korralik 15 kilomeetrine kergliiklustee jalgratturitele, möödudes poolel teel Kirna mõisast, mis kütkestab igat rohelisema elu kütti.
Abja-Paluoja – Mulgimaa pealinn
Kuigi üks laulusalm kutsub Mulgimaa pealinnaks Viljandit, on tegelik ja õigem mulgikultuuri pealinn ikka Abja-Paluoja. Pealinnaks on Abja-Paluoja olnud ka muile maile. 2021. aastal oli Abja-Paluoja kultuuripealinnaks kõigile soome-ugri rahvastele, et säiliks rahvaste kultuuripärand. Tänaseni annab sellest tunnistust fotosein peatänava ääres. Peatu ja pildista!
Abja on olnud, sarnaselt paljudele Eesti linnadele, küla, kus raudtee valmimine lõi elu kihama. Täna saab linn hakkama raudteeta. Kaduviku tummaks tunnistajaks on endine uhkeldav jaamahoone. Uhke hoone on ka ajalooline panga- ja postihoone, kus kodu on leidnud Abja muuseum. Peatänavaäärsed kohvikud „hüüavad“ kutsuvalt mulgi maitsetega kõhtu täitma.
Rannapuhkuseks on linna paisutatud Abja paisjärv, kus kohalikud armastavad suvel aega veeta.
Karksi–Nuia – meepealinn
Kui silm libisedes üle maastiku ja haarab mäeveerul istuvat kivikuju, siis tea, et oled jõudnud Karksi-Nuia. Nõlval on kivipingil istumas August Kitzberg. Eesti üks rohkeimate pseudonüümidega kirjaniku monument tervitab meepealinna saabumise puhul.
Linn on silma paistnud aktiivse mesinike piirkonnana. Õitseb, sumiseb ja tarusid näeb igal sammul. Avalikud munitsipaal-näidismesilastarud on üles pandud Kalda tänavale. Kas mesilased on loetud ka linnakodanike hulka, teab ilmselt ainult kohalik omavalitsus? Meega on seotud ka töötuba, mida saab tellida Karksi-Nuia kultuurikeskusest. Igati nõelamisvaba mee vurritamise töötuba. Sügise esimestel nädalatel peetakse linnas meefestivali. Sellel aastal (2024) kutsutakse mesinikud, meesõbrad ja muud huvilised kokku 13.-14. septembril. Ainult mesilased jäävad koju.
Huvitav on fakt, et Karksi-Nuiat hüüti eelmise sajandi lõpukolmandikuni lihtsalt Nuiaks.
Kirjutas Piret Sihver (Kesk-Eesti turismiorganisatsioon)