Tugev visioon, lennukate ideedega mitmekesine programm, kogenud meeskond ja suurejooneline plaan tõid aasta toidupiirkonna tiitli sel korral Mulgimaale.
„Mulgimaa eristub oma tugevate traditsioonide ja omanimeliste toitude poolest – kes meist ei teaks mulgiputru või ei oleks vähemalt korra elus söönud mulgikapsaid,“ rääkis toidupiirkonna hindamiskomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi asekantsler Madis Pärtel, lisades, et toidupiirkonnana on nüüd võimalik oma tugevusi näidata veelgi suurematele rahvahulkadele. „Toit on läbi ajaloo olnud inimeste jaoks oluline ja tähtis on pärimustoitude väärtustamise õpetamine pealekasvavatele põlvedele ning toidupiirkonna tiitel muu hulgas just seda teha aitabki.“
2023. aasta toidupiirkonna tiitli saanud Mulgimaa on tunnustuse üle õnnelik ning tulevasteks väljakutseteks valmis. „Mulgimaa on täis uusi üllatusi ja vanu traditsioone ning ajalugu kandub edasi ka toidulaual, seetõttu on aasta tunnuslauseks “Mulgi süük – uus ja vana ütenkuun“,“ sõnas projektijuht Leana Liivson. „Mulgimaa toidulaual on palju põnevat, hoitakse au sees vanu traditsioonilisi toite ning põimitakse sisse uusi ja põnevaid maitseid. Eesti toidupiirkonna tiitel on hea järg Mulgi pudru UNESCOsse pürgimisele ning toob mulgi toidu veel rohkem esile.“
Mulgimaal on aasta jooksul plaanis palju üritusi, et jagada piirkonnale iseloomuliku toidu eripära nii kohalike elanike kui ka külastajatega. Avaüritus peetakse 20. mail Mulgimaa pealinnas, Abja-Paluojal, kus ootab suur pargipidu heade maitsete ja muusikaga.
Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti ja Järvamaa. Juba aprilli lõpus saab aga Järvamaa maitsete aasta läbi ning 1,5 meetri pikkune ürituse sümboliks olev kahvel liigub juba mais edasi Mulgimaale.
2023. aasta toidupiirkonna projekti viib ellu MTÜ Mulgimaa Arenduskoda koostöös MTÜ-ga Mulgi Kultuuri Instituut.